Siin ma nüüd olen, pärast oma magamata ööd. Eile õhtul oli veel meeletu uni, ent kell kaks läks see ära, kuidagi hõljuv oli olla. Võtsin voodi alt vanad tööd välja, lihtsalt vaatamiseks ja enda mingil määral motiveerimiseks. Ja siis jäin ühe teise inimese töid vaatama ja tunne on kuidagi hea praegu sees. Nägin fotosi suveööst ja kõik tundus nii maagiline. Nagu polekski tegu Eestiga vaid mõne veel seni avastamata linnaliku paradiisiga. Ja samas ei suuda ära oodata järgmist nädalalt, et saaks modelli jälle maalima hakata. Aga see kõik on seda väärt. Tulevik on helge. Hõljuv, aga helge.